6. nädal

Enne kui alustan postitust, tooks välja essee Software patents — Obstacles to software development by Richard Stallman, mis on aluseks GNU filosoofiale ning ka sihimärgiks paljudele kritisismidele selle naiivsuse tõttu. 

A Constructive Proposal For Copyright Reform

Esiteks mainiks ära, et autoriõigused ja patendid on väga erinevad olendid, ning nende kokku segamine läbi "think about the author, what if you were in that position" tüüpi piltide maalimise on tihti puhtalt ahnusest motiveeritud retoorika. Üks on seotud kopeerimisega, teine ideede kaitsmisega. 

We propose no changes at all to the moral right of the author to be recognized as the author.

Täielikult ratsionaalne pakkumine, mille vastu väga paljud ei vaidleks.

We want to restore copyright to its origins, and make absolutely
clear that it only regulates copying for commercial purposes. To
share copies, or otherwise spread or make use of use somebody
else’s copyrighted work, should never be prohibited if it is done
by private individuals without a profit motive.

See idee tundub ausa ja ökonoomselt realistlikuna, aga siiski vajab moraalset tuge mis vaidleks vastu autori eetilise õigusele nõuda eraldi raha igalt teose kasutajalt. Üks viis seda teha oleks osaliselt pragmaatiline: seda tüüpi informatsioonikontroll ei ole mingi naturaalne õigus, vaid tehislik türannia. Võib-olla praegust tüüpi privaatset infoturgu ei peaksi olema, sest see toob meile rohkem kahju kui head. Ning autorite finantseerimist saab tagada ka muudel viisidel.

Admittedly, it can feel a bit frustrating to get the question of how
the artists will get paid after you have just explained how copyright
enforcement is threatening fundamental rights. Should the question
of whether we want to keep the right to private communication,
due process, and proportionality in punishments really depend on
whether it is profitable for artists or not?

Hiljem raamatus kirjutas autor ülevalolevat.

We want to shorten the protection time to something that is reasonable
from both society’s and an investor’s point of view, and propose twenty
years from publication.

See on tõesti liiga pikk aeg, heaks näiteks on see, mida suutis Disney legaalne tiim endale tagada Mickey Mouse'i puhul.

Copyright protection should be given automatically like it is
today to newly published works, but rights owners who want
to continue to exercise their commercial exclusivity of a work
beyond the first 5 years after publication should be required to
register the right, in such a way that it can be found by a dili-
gent search of public rights databases.

Ei tundu eriti aus, et autor peaks olema nõutud enda tööd eraldi andmebaasidesse registreerima, pigem peaks proovima teha litsentsilisamist populaarsemaks. Tänapäeval seda tüüpi probleemi liiga palju ei esine, ning lisaks mida teeme me näiteks juba olemasolevate tööde puhul mille koostamiskuupäeva me ei saa tõestada? 

Today’s ever more restrictive copyright legislation and practice is
a major obstacle to musicians, film makers, and other artists who
want to create new works by reusing parts of existing works.

Selle õiguse nimi on Fair Use ja see juba eksisteerib, kuigi ei oska palju öelda selle kohta, kas seda peaks veel edasi suurendama. Samas näiteks YouTube'is, ründavad korporatsioonid selle seadusega kaitstud teoseid nii-kui-nii sest väikeautorid tihti ei suuda ennast selle eest kaitsta.

It must always be legal to circumvent DRM restrictions, and we
should consider introducing a ban in the consumer rights legis-
lation on DRM technologies that restrict legal uses of a work.

Olenedes tööst, ei tohiks olla oma teosele DRMi lisamine olla illegaalne. Samas aga DRMi purustamine ei tohiks iseenesest alati illegaalne ka olla. Tänapäeval torrentistseenis ei esine crackeritel aga väga palju legaalseid probleeme DRMi purustamisel oma anonüümsusvõimaluste tõttu.